Nikon Coolpix S100pj

Pildikahur kompaktkaameras

«Oh, kui vägeva pildi ma tegin!» hüüatab eemal klõpsiv sõber erutunult. Selmet sind ära oodata ja pilti tillukeselt ekraanilt demonstreerida, vajutab sõber aga nuppu ning foto ilmub seinale – suur, selge, värviline.

Lühike samm õiges suunas

Coolpix S1000pj on pealtnäha täiesti tavaline kompaktkaamera: mitte ülearu suur, mitte ülearu ilus ning täiesti tavaliste tehniliste näitajatega. Eriliseks teeb aparaadi see, et sinna on sisse ehitatud projektor, mis võimaldab pilte ja videoklippe suvalisele seinale kuvada.

Uudne idee ja laias laastus toimiv teostus, aga muidugi on asi alles lapsekingades. Nii nõuabki pildi näitamine üsna pimedat ruumi või vähemalt väga tumedat pinda, tavalises päevavalguses jääb projektoril valgustugevusest ilmselgelt vajaka.

Tunniajased seansid

Fookustamisliugur ei tundu eriti töökindel ning kriuksub ebameeldivalt, ent väiksusele vaatamata on tervustamine üsna hõlpus.

Pildi maksimaalne diameeter on 100 cm ning projektsioonirežiimis lubatakse aku tööajaks kuni üks tund.

S1000pj on ju siiski oma erilisele andele vaatama ka fotoaparaat. Lihtne, nappide nuppudega ja kergesti õpitav. Laisale pildistajale pakutakse ka mugavusvidinaid: automaatne parima kaadri valik, silmapilgutamise hoiatus, näo- ja naeratustuvastus, punasilmade eemaldamine, nahatoonide pehmendamine ning loomulikult ka automaatne võtterežiimi valik.

Pildikvaliteet siiski ei hiilga. Pisikesele sensorile pressitud 12 megapikslit annab tunda, müra tekib kiiresti ja palju. Sellele vaatama kipub kaamera millegipärast automaatse ISO režiimi korral tundlikkuse üles kruttima ning seda isegi välguga pildistades.

Niisiis tahab S1000pj pilti teha võimalikult valges ning näidata võimalikult pimedas. Selle omanik peaks aga olema võimalikult rikas, võimalikult edev ning võimalikult vähenõudlik.

Ülikallis, aga kui see koosolekulauale tõsta ja suvepäevade pilte seinale kuvada, on teiste pilgud hindamatu väärtusega.

Ilmunud digi nr.54, oktoober 2009