Nimelt puudub sel kuvaril traditsiooniline jalg sootuks ja kuvar istub otse servaga laual, tagant toetamas vaid lahtikäiv tugi. Laua taga istuja jaoks sarnanevad vaatenurk ja kõrgus üsna täpselt sülearvuti ekraaniga. Kui sa niikuinii oled harjunud madalamale vaatama, siis on see tegelikult üpris mugav. Lisaks näeb üle selle kuvari ka seda, mis mujal toas või kontoris toimub, suur ja lai kuvar ei tekita eraldavat näokõrgust müüri sinu ja teiste vahele. See on tegelikult päris suur asi ja kuvari teistmoodi psühholoogilist mõju ei oska enne kuvari proovimist ette arvata, aga see on täiesti olemas.
LD220 eeliseks tavaliste kuvarite ees on see, et kui kasutada seda sülearvuti lisaekraanina töölaua laiendamiseks, siis on see sülearvuti ekraaniga samal kõrgusel, pilguga ühelt ekraanilt teisele ümber lülituda on lihtsam. Kahe ekraani pilti on parem võrrelda siis, kui need on kõrvuti, mitte nii, et üks neist on kõrgemal. Mis ekraanil dokumentide kuvamisse puutub, siis selle resolutsiooni juures mahub Wordis ka 100% suumiastme juures kaks lehekülge kõrvuti.
Disainilt ja käsitsemismugavuselt on kuvar täpselt nagu tavalise kuvari ekraaniosa, mis on jalalt maha tõstetud. See tähendab, et sellega pole kuigi mugav askeldada. Tõstmiseks on korpus liiga sile ja libe, ainus, millest kinni saab haarata, on jahutusavade kohal olev eend, aga ma pole kindel, et see selleks mõeldud on. Ka laual edasi-tagasi pole kuvarit mugav nihutada, sest kuigi serva allosas on nihutamist hõlbustavad ja kriimustamist vältivad rullikud, ei ole lahtisirutatud vedruga tugijala fiksaatormehhanism nii jäik, et ma julgeks kuvarit lükates või tõmmates nihutada, jala vigastamise vältimiseks tuleb kuvarit igaks juhuks kahe käega tõsta. Selles osas on veel veidi parandamisruumi.
Pildi saab kuvarisse kahel moel: üle analoog- VGA või üle USB. Kuvari sisseehitatud dekooderkiip ega USB-ühendus pole piisavalt kiired, et mänge mängida või kõrge resolutsiooniga videoid sujuvalt esitada, kuid sellisteks puhkudeks võib pildi üle analoog-VGA võtta. See pole kahjuks nii terav ja selge, kui seda võimaldaks digitaalne liides.
Pildikvaliteet on kuvaril ka vaikeseades väga hea, toonid on neutraalsed ja otseselt ühtegi domineerivat vale tonaalsust silma ei hakka. 99% kasutajate jaoks tõepoolest lülita-sisse-ja-kasuta-terviseks kvaliteediga pilt. Vaatenurk on kuvaril samuti piisavalt hea, filmi vaatamisel värvimoonutuste vältimiseks ei ole vaja istuda kuvari ees täpselt keskel.
Kuvarile saab ette heita ainult kahte asja: DVI või HDMI puudumist ja seda, et see on tõepoolest mõeldud spetsiifiliste vajadustega kasutajatele, sest pea olematute ekraani vaatenurga kohandamisvõimaluste tõttu tuleb oma istumisasendit seada kuvari järgi.
Omapärane toode, kuvar veendunud sülearvutikasutajale. See kas sobib su vajadustega 100% või ei sobi üldse.
Ilmunud digi nr.54, oktoober 2009