AOC on alati üritanud oma kuvareid panna välja nägema nii, et need piltidel hästi ilusad paistaksid. Seegi kuvar pole erand. Lisaks ekraani läikivale raamile on ka firma tähiseks olev stiliseeritud AOC märk hõbedane ja läikiv. Kuvari jalgki ei ole ühevärviline, vaid jala aluse pealispinda ilmestab peen ribikate, mis on igati omal kohal, kui on tarvis, et pastaks sealt maha ei veereks, aga mida on saiapurust või lihtsalt tolmust üpris tüütu puhastada.
Odavale kuvarile kohaselt ei ole liideste rohkusega just üle pingutatud, pildi toob ekraanile vaid analoog-VGA liides, DVI-d ei ole. Kuvaril on ka sisseehitatud kõlarid, aga nagu tavaliselt, ei vääri need trükiruumi, mis nende keskpärasuse kirjeldamiseks kuluks. Kukalt paneb kratsima ka sisseehitatud USB-jaotur, sest kuvarisse saab arvutist USB-kaabli küll ühendada, aga kuna kuvaril on ainult üks USB-pesa, siis ei saa kuvari abil suurendada kasutatavate USB-seadmete hulka.
Vead kaabli kuvarini välja, ühendad kuvari tagaküljel oleva pesaga ja ... ühendad oma USB-seadme 5 cm kaugemal paiknevasse USB-liidesesse? Sisuliselt töötab kuvar 5 cm USB-pikenduskaablina.
Aga ärgem tehkem kuvarile sõnadega liiga, nii odava hobuse suhu on patt vaadata. Rõõm on tõdeda, et hobusele otsa kannatab vaadata küll. Pildi poolest on AOC tugev keskmine. Keskmine selle rahvalikus tähenduses. Värvid on enam-vähem tasakaalus, tavaolukorras tööd tehes ja veebi brausides otseselt ükski toon ei domineeri, nii et tegelikult pole tingimata tarvis hakata üldse menüüdes sorimagi, et silmasõbralikke seadeid leida. Pirtsutajad heidaksid ette seda, et halltoonid ei ole puhtad ja üleminekutes esineb värvimoonutusi, aga kätt südamele pannes võib öelda, et seda ei pane tähele, kui just spetsiaalselt vaatama ja testima ei hakka.
Puutetundlike nuppudega menüüdes liikumine ei ole just teab mis hõlbus, seda enam, et menüüde loogika muutub: esimese taseme menüü on vertikaalne, teise taseme oma horisontaalne ja kolmanda taseme oma taas horisontaalne. Neis navigeerides lähevad üles-alla liikumise nooleklahvid kergesti sassi. Õnneks on alati võimalik kasutada i-Menu rakendust ja kõiki kuvari sätteid muuta vastava programmi abil mugavalt hiirega vehkides.
Enne kuvari koju toomist peaks teadma, et kuvarit ei saa kuigi palju tahapoole kallutada, mis tähendab aga seda, et nii kitsas ja väike ja nii madalal istuv kuvar on sirge seljaga normaalkõrguses istuva kasutaja jaoks liiga väikese kaldenurgaga ning pilt paistab törts heledamana kui see parema vertikaalse nurga alt vaadates oleks.
Korralik rahvakuvar. Ei midagi erilist, lihtsalt odav ja rahuldava pildiga. Võib-olla pole sulle rohkem vajagi?
Ilmunud digi nr.55, november 2009