Sony α550

Mõista, mõista, mis see on?

Kaamera paistab oma omadustelt olevat ositi mõeldud algajale, ositi edasijõudnule, kuid jääb kuhugi vahepeale. Algajate jaoks on näiteks naeratusetuvastus ja abistavad pildirežiimid, edasijõudnute jaoks aga traadita välgujuht, HDR ja 7 k/s saripildistamisrežiim. Seitse kaadrit sekundis on sellise hinnaklassi kaamera juures üsna erandlik nähtus. Jah, 7 k/s saavutatakse eelfookuse ja säriga režiimis, aga ka tavarežiimis on 5 k/s hea tulemus.

Kõige parem HDR ja LV

Otse kaameras HDR-pilte oskab teha ka Pentax K7, kuid Sony α550 ei vaja selleks statiivi, kaamera suudab käest pildistamisel kaadrid tõesti sujuvalt ühte liita. HDRpildi «ilmutamine» käib umbes 1,5 sekundiga. Pildistamisel on kaamera tuntavalt kiire, alati, kui fotograaf on pildi tegemiseks valmis, on kaamera seda samuti. Teine, mis on Sony α550-l praegustest peegelkaameratest kõige paremini lahendatud, on otsevaaterežiim. Teravustamine toimub sujuvalt nagu seebikatel, ei mingit peegli üles-alla kolksutamist ega vahepealset pimendamist. Nii peabki, teistel tootjatel on, kuhu püüelda. Nupud asetsevad kerel piisavalt harali, et neid saaks ka talvel pildistades kindaga vajutada, aga näiteks ISO-nupp on sellises kohas, kus seda nimetissõrmega vajutama ei ulatu ja pöidlaga tabamiseks peab väiksema käega fotograaf liigutama tervet kätt. Kahjuks ei ole ükski nupp kohandatav. P-režiim on olemas, aga ava/säri nihutusfunktsiooni pole, saab muuta ainult ISO, DRO ja loovseadeid. Kaameral on otsevaaterežiimis pildistamist hõlbustav väljakeeratav LCD-ekraan, kuid seda ei saa pöörata vertikaalselt, saab ainult lapiti kerest välja tõmmata ja see on ka kõik. 921 600 piksliga ekraan ise on suurepärane, mida ei saa aga öelda optilise pildiotsija kohta. Väljakeeratav ekraan on nii paks, et ulatub pildiotsija kummikraest millimeetri jagu kaugemale, mis teeb eriti prillikandjatel silma vastu vaateava surumise ja seega ka kogu kaadri nägemise keeruliseks.

JPEGi parem mitte kasutada

Kõige suuremaks pettumuseks pildistamisel oli see, et isegi parima kvaliteediga JPEG on liiga räige tihendusastmega ja detailid ning teravus, mida korralik objektiiv (Sony 35 mm F1,4 G) peaks välja joonistama, lähevad kaduma. Ainus tõesti kasutatav failivorming ongi ARW (Sony RAW), JPEG-vormingus pildistades hea resolutsioon mõjule ei pääse. Uus sensor on samm senistest edasi, kõrged tundlikkused on olustiku pildistamiseks vägagi kasutatavad kuni ISO 3200ni. Kaamera jääb kokkuvõttes siiski eikellegimaale, olles mõeldud mitte päris algajatele, aga ka mitte veel edasijõudnuile.

Paari erilise omadusega, ent algajate jaoks liiga kallis, edasijõudnute jaoks liiga nuditud võimalustega.

Ilmunud digi nr.57, jaanuar 2010