Canon 7D

18 miljonit halba otsust

Canoni senist mudelivalikut vaadates on numeratsioon pisut eksitav, sest 7D viitaks justkui täiskaadrile, ometi on sensor sellest 1,6x väiksem, mistõttu kaamera sobiks hoopis 50D järglaseks.

Aga see selleks. Canon EOS 7D tegelikud hädad peituvad mujal. Üheks suuremaks probleemiks näikse kasutajate meelest olevat müra, mis pole ka ime, arvestades, et APS-C sensori füüsilised mõõtmed pole suurenenud, aga sinna on topitud 18 miljonit pikslit. Seda olukorras, kus müraga oli hädas juba sama suure sensoriga 50D, millel oli «vaid» 15,1 megapikslit. Selmet hoogu maha võtta ja kvaliteedile keskenduda, pidas aga Canon vajalikuks niigi kitsastesse oludesse veel ligi 3 miljonit lisapunkti paigaldada!

Häda ajab häda taga

Ka meie testipildid teevad meele nukraks: metsik kogus piksleid võimaldab küll fotot kõvasti suurendada, aga mis sest tolku on, kui tulemus on nii säbrune, et seda piinlikkust tundmata kellelegi näidata ei julge. Mis eriti nõme – selleks pole vaja isegi tundlikkust väga üles kruttida, juba üsna madalate ISO-väärtuste juures muutuvad osad alad piltidel täiesti talumatuks.

Foorumid on täis inimesi, kes kurdavad ka muude hädade üle, näiteks vigane autofookus

Foorumid on täis inimesi, kes kurdavad ka kõikvõimalike muude hädade üle – olgu nendeks näiteks Canonile viimastel aastatel palju peavalu valmistanud vigased autofookused või hoopis järelvarjud (ghosting), mis muidu kena pildi rikkuda võivad. Või hoopis see, et sajaprotsendiline pildiotsija vaateväli on tegelike katsete põhjal 96–98%. See ei mängi küll enamiku kasutajate jaoks erilist rolli, aga on siiski hämmastav, et Canoni-sugune suurfirma endale sellist vassimist lubada saab.

[digi] ei ole nii fotospetsiifiline ajakiri, et kõiki väidetavaid vigu omal nahal järele proovima hakata, aga kogemus ütleb, et kui kaamerafanatid üle maailma uute vidinatega mängivad ja nurisevad, on kuskil midagi ikkagi nihu läinud. Ütlus «kus suitsu, seal tuld» kehtib ka digiajastul.

Veel ühe nurinaga saame aga meiegi oma põgusate proovimiste põhjal kaasa noogutada – see on ülesäri. Samast positsioonist sama misanstseeni pildistades muudab aparaat kaadri mõnikord nii valgeks, et heledad alad on räigelt põlenud. Järgmine pilt täpselt samast kohast võib aga tulla normaalne. Kindluse mõttes tuleb iga kaader ekraanilt üle kontrollida, aga kes jaksab pärast igat klõpsu histogrammi uurida.

Aeg olla ettevaatlik

Kurdetakse veel ka välkude sünkroniseerimisvigade ning liiga aeglase või kaadreid vahele jätva video üle.

Kindlasti teeb säärane tagasiside potentsiaalse kaameraostja pehmelt öeldes ettevaatlikuks. Keegi ei taha oma raha matta toote alla, mis talle hiljem kuude kaupa peavalu valmistab, seda eriti praegusel ajal ning sellises hinnaklassis kaamera puhul. Ja sellest on kahju, sest vähemalt paberil on ju tegu vinge riistaga – 19 fookuspunkti, elektrooniline lood, parem ekraan, ilmastikukindel kere, kiire sarivõte, Full HD video ning rohked kohandamisvõimalused, et kaamera just sinu vajadustele vastaks.

Mõned vead lubatakse küll püsivara uuendustega kõrvaldada, aga kukalt kratsima paneb seegi – miks on vaja pooltoores toode turule sapist kriitikat koguma saata ja siis hiljem haavu lakkuda?

Head leiab muidugi ka. Käes on Canon toekas tükk ning sobib hästi just suuremat ja raskemat kaamerat hindavale kasutajale, ning kui päris labakuid ei kasuta, saab pilti teha ka kinnastatud kätega. Sisseehitatud välklamp sujub korpusega nii hästi ühte, et jääb mulje, nagu seda polekski. Menüüd on loogilised ja kaamera kasutamine mugav ning lihtne. Kaheksa kaadrit sekundis tulistav sarivõte tekitab vauefekti. Paraku sedalaadi headest omadustest kaamera puhul ei piisa. Loeb ikkagi pildikvaliteet ja ses osas on 7D tulemused tagasihoidlikud. 18 megapikslit nii väikesel sensoril annavad täpselt nii halva tulemuse, nagu karta võiks.

See kaamera võiks olla väga hea, kui kõik korralikult töötaks ja pildikvaliteet parem oleks. Siis saaks seda ka soovitada.

Ilmunud digi nr.57, jaanuar 2010