BL40 ekraani mõõt on neli tolli ja resolutsioon 800 x 435 pikslit ehk kuvasuhe 21 : 9 telefonide jaoks väga ebatavaline mõõt. Reaalselt tähendab see, et BL40 on väga pikk ja kitsas, tõelise telefonitoru moodi.
Esimese hooga tekitab see küsimusi. Kas sellist piklikku toru on mugav käes hoida? Kas see jääb taskus kandes pidevalt ette ning kas on oht, et see läheb pooleks?
Võib-olla on see veidi kummaline, kuid tegelikult on need kõik alusetud kartused. BL40 näeb oma sihvakuses tõesti hea välja, seda on üllatavalt mugav käes hoida ning isegi taskus kanda. Teksade taskus on tõesti veidi ebamugav, aga muidu on kõik hästi.
Viimistlusmaterjalid on väga kvaliteetsed ning telefoni kätte võttes on kohe tunda, et LG on üritanud teha tõelist luksustelefoni, mis polegi mõeldud igaühele. Ka tehniliselt on kõik tasemel, nagu Korea tootjate luksustelefonide puhul tavaliselt on: 5megapiksline kaamera, GPS, capacitive puuteekraan, WiFi ja nii edasi.
Tõsiseks komistuskiviks on aga tarkvara. LG operatsioonisüsteem kannab küll nime S-Class nagu luksus-Mercedes, kuid tegelikkuses pole asi nii luksuslik. Esiteks on see veidi liiga aeglane, teiseks aga liiga segane ja kohati isegi mõistatuslik. Ei ole kerge ära arvata, mis peitub ikoonikeste taga ning millisest menüüsügavusest mõni vajalik funktsioon leida ja kuidas menüüdes liikuda. Lisaks ei ole BL40-le erilist lisatarkvara saada, nii et iPhone’i ega Androidi paindlikkust Chocolate’ilt küll ei ootaks.
Aga ehk ei peagi. Kui sul pole raha, et järgmisele «Tsarskaja ohota» peole sportlikku luksussedaani osta, katsu õnne Chocolate’iga. Ehk avaldad rahvale muljet.
Ilmunud digi nr.57, jaanuar 2010