Sony Ericsson Satio

Sant Satio

Tühjagi ta õnnestus, kõlab kurb kokkuvõte. Kuigi, Sony Ericssonile tuleb ka mitmes mõttes au anda, aga kõigest omal ajal.

Satio on väliselt üsna tavaline puutetundliku ekraaniga nutitelefon: disain on minimalistlik, klaviatuur puudub, esipaneelilt leiab vaid kolm nuppu ning tagapaneelilt suure liikuva katte, mille alt paljastub 12,1megapiksline kaamera.

Sony Ericsson oskab telefone disainida küll, tegu on ikkagi vana ja kuulsa telefonitootjaga. Ka Satiole pole otseselt midagi ette heita, kuigi läikivad nupud esipaneelil ja küljepaneelidel näevad pisut odavad välja, nagu plast, mis imiteerib alumiiniumi ja mitte kõige õnnestunumal moel. Üldiselt on see aga maitse asi: üks ütleb, et Satio on aasta ilusaim telefon, teine jälle leiab, et tegu on odava plastist käkiga. Keda huvitab, mingu vaadaku ise poes üle, meie siin stiilipunkte igaks juhuks ei jaga.

Vedas äratamisel alt

Probleeme on Satiol aga täpselt kaks, kuigi neist piisab viimsepäeva laupäevani. Esiteks on Sony Ericssonitelefoni operatsioonisüsteemiks valinud Symbian S60 ning teiseks on puutetundlik ekraan resistive, mitte capacitive. S60 oli hea operatsioonisüsteem paar aastat tagasi, aga praegu on see kasutusmugavuselt ja kiiruselt maha jäänud nii iPhone’ist kui Androidist kui Palmi WebOSist. Satios navigeerimine on see tõttu keeruline ja tüütu ning asjad, kas või näiteks sõnumikeskuse avamine, võtavad tänapäevale sobimatult kaua aega.

Lisaks on Sony Ericssonil olnud kummalisi probleeme S60 jooksmasaamisega, sest testitelefon näiteks pani enam-vähem täis akuga ühel öösel pildi niimoodi tasku, et ei äratanudki hommikul ning seejärel telefoni laadima pannes (olles eelnevalt ikka vägagi põhjalikult sisse maganud ja põhjustanud piinlikke olukordi), hakkas Satio suure entusiasmiga äratama ning keeldus vait jäämast.

Resistive-ekraan omakorda tähendab seda, et Satio ei reageeri puudutustele nii täpselt ja kiirelt kui capacitive-ekraaniga telefonid (noh, jah, iPhone näiteks). Midagi pole teha, see on kahe tehnoloogia vahe ja see-eest saab Satio ekraani ka kinnastatud käega juhtida, mis on meie kliimas praegu teretulnud nähtus, aga kokkuvõttes on capacitive-ekraani täpsus ja kiirus iga kell resistive-ekraanist üle.

Selline asi sellise raha eest?!

Muidugi, kaamera on Satiol hea, lausa väga hea. Välguga 12,1megapiksline kaamera teeb silmad ette enamikule tänastele mobiilikaameratele, salvestab väga hea kvaliteediga videot ja nii edasi. Ka brauser on Satiol korralik, kuigi 600 MHz protsessor jääb renderdamiskiirusega veidi hätta. Satio mängib muusikat ja videofaile (kuigi DivX nende hulka ei kuulu), GPS on täpne ja kiire, Google Maps toimib hästi ja nii edasi.

8500 krooni on aga liiga palju sellise telefoni eest, mille kallal saab nii palju viriseda. Selle raha eest tahaks palju rohkem rõõmu.

Väga hea kaamera, aga Symbian ja tuim puuteekraan rikuvad üldmulje muidu paljulubavast telefonist ära.

Ilmunud digi nr.57, jaanuar 2010