MSI Wind U100

Ainus täiesti matt arvuti meie testis. Parandus- kaas on pealt küll läikiv, aga see oluline osa, see, mis lahtises olekus kasutajale silma jääb, on kõik matt. Hüvasti peegeldused! Laelambid võib nüüd põlema panna ja kohvikus võib rahumeeli valida ka aknaaluse koha. Muus osas MSI disainiga märki tabanud pole, tegemist on täiesti keskmise pontsaka korpusega, mis ei ole eriliselt mugav, kuid mis ei anna alust ka millegi üle eriti nuriseda.

Ainus arvuti, mis tõesti mitte kuskilt häirivalt ei läigi. Teisi kasutades on kogu aeg tahtmine käsi pesta, kuid see arvuti on teistest oluliselt andestavam

Tegemist on kõige kõrgema profiiliga korpusega, see on teiste miniarvutite omast silmnähtavalt kõrgem, eriti korpuse esiser. Kuna käed väikesele randmetoele ei mahu, siis jääb järsk, aga õnneks mitte siiski terav serv täpselt peopesade alla ning see annab pikemal kasutamisel tunda.

Üllatusega avastasime, et MSI-l on probleeme tasakaaluga, ekraan kaalub arvuti kergelt üle ning taha painutatud ekraaniga arvuti hakkab aku serval iseenesest kiikuma. Teisest küljest jällegi on see ainus mudel, mille ekraani saab painutada tahapoole ligi 150 kraadi ulatuses, võimaldades seda kasutada igast imelikust asendist.

Süles kasutamiseks on MSI uskumatult libe, see ei taha kuidagi teksapükste põlvedel püsida. Niipea kui põlve veidi tõsta, libiseb arvuti ära. Põhja alt libedad ja kumerad on ka EeePC-d, kuid neil on raskus ühtlasemalt jagunenud ja väiksem neist on ka nii palju kergem, et see püsib põlvedel paremini. Praktikas on U100-t meie pettumuseks kõige mugavam kasutada just laual, mitte süles. See on halb, vastupidi peaks olema.

Teise arvutina Fujitsu kõrval on siin kasutusel vanemat tüüpi pealt kitsamate klahvidega klaviatuur, nii et kui teised kohe mitte kuidagi käe alla ei sobi, tuleb MSId proovida.

Hind on üks madalamaid, kuid akuaeg on ka üks nõrgemaid. See on peaaegu pistikupesast-pistikupesani netbook.

Ilmunud digi nr.54, oktoober 2009