Dell Studio XPS 1640

Ekraani külgede suhe 16 : 9 on meeldiv ning 16tollise ekraaniga arvuti on teistest tunduvalt kompaktsem. Nagu Aceritki on ka Delli kindlasti meeldivam kaasas kanda kui teisi selles testis osalenud arvuteid.

Dell on ka ilma igasuguse kahtluseta kõige edevam arvuti: ainus, mille puhul me julgeme kasutada sõna disain. Välimus on isegi kergelt macilik (kandilised klahvid!), igatahes väga moodne ja tõesti ilus. Näotuvastustarkvara võimaldab Windowsisse sisse logida ka ilma paroolita. See on ülimalt mugav, nagu me kogesime.

Selle arvutiga pole pildistajal midagi teha, küll aga sobib ta šikki kohvikusse

Aga aitab sellest. Mingi põhjus ju peab olema, miks on see arvuti meie testis viimasel kohal.

Randmetugi kuumeneb ebameeldivalt isegi jõudeolekus. Taha kallutatud ekraani ülaserva vahelt paistab taustavalgustus triibuna läbi ja juba see välistab suuremad pilditöötlustööd. Ekraani värvid ei ole selged, ekraani kataks nagu õrn värviline vine ning veidi küljelt vaadates on näha eri tonaalsuses alad, mis on lainetena üle ekraani jagunenud. Ja seda kõike arvutil, mis maksab ligi 24 000 krooni!

Värvid on Dellil üliintensiivsed, tugev punane ja helekollane lähevad peaaegu neooniks kätte.

Ometi on näha üleminekud, mis kipuvad taolistel puhkudel reeglina kaduma minema. Saladus selgub pärast kalibreerimist – Delli ekraani värviulatus on graafiku järgi otsustades rohelise ja punase osas suurem kui teistel.

Ometi ei saa kalibreerimisega lahti kõikidest kiiksudest: kontrastsus ja intensiivsus püsivad, ning kuigi hall on nüüd enamjaolt hall, mitte sinine, kaovad heledamasse osasse jäänud punane ja roheline varjund ning viimased toonid enne valget liiga järsult.

Väga raske on valida – kas suur värviulatus kaalub üles kiirelt ärakukkuvad heledad toonid?

Ilusa välimusega arvuti, aga ekraani värvid on nii paigast ära, et fototöötlust parem mitte üritadagi.

Ilmunud digi nr.47, märts 2009