Ma tean mitut inimest, kes põhimõtteliselt ei tahaks endale laiekraankuvarit. Ma ei taha nii laia, kinnitavad nad, see on ebamugav. Kui nad vaid teaksid... Sync- Master 2343nw ei ole mitte lihtsalt lai, vaid lausa NII lai.
Külgede suhte 16 : 10 ja 16 : 9 vahe tundub paberil olevat olematu, aga on tegelikkuses päris selgelt hoomatav. Kuvar on laiem ja tundub, et vertikaalsuunas oleks justkui ruumi endisest vähemaks jäänud.
Tegelikult pole see nii: võrreldes keskmise 22tollise kuvari eraldusvõimega 1680 x 1050 tuleb vertikaalsuunas juurde 102, ning horisontaalsuunas 368 pikslit. See tähendab seda, et saan nüüd MSNi ja Skype’i aknad ekraani serva paigutada ja mulle jääb endiselt sama palju tööruumi järele kui tavalise 22tollise kuvari terve ekraan.
Enamus DVD-filme on 16 : 9 formaadis, ning tavalise laiekraankuvari peal jäävad filmi kohale ja alla mustad triibud. Selle kuvari puhul ei jää. Pealtnäha on see jällegi pisiasi, aga tegelikkuses annab see kuvarilt filmi vaatamisele hoopis teise tunde, kui tegevus täidab kogu pildivälja, mitte ainult osa sellest. Film on kaasahaaravam ja elamus on kuidagi ... täielikum. Mulle see igatahes istub.
16 : 9 formaadi puuduseks on teisest küljest see, et enam ei saa vastavate programmide abil subtiitreid pildist allapoole, kasutamata ekraanialale nihutada, kuna kasutamata ala lihtsalt ei ole.
Mängudega on lugu esmapilgul veidi nutune, sest päris 16 : 9 formaati toetavad vähesed, aga tegelikult probleemi pole, kui lülitada välja pildi venitamisrežiim ja leppida külgedele tekkivate tühjade servadega. Kuna kuvari eraldusvõime pole mitte väiksem, vaid on hoopis veidi suurem kui levinud 1680 x 1050, siis saab seda resolutsiooni toetavaid mänge mängida pildikvaliteedi kaota.
Pildikvaliteedist rääkides – see on veidi üle selle hinnataseme keskmise, ent jääb selgelt alla topeltkallite ja parema paneeliga kuvarite omale. Pilt on parasjagu nii paigas, et igapäevast kontoritööd tehes, mängides või filme vaadates aru ei saa, et midagi puudu või üle oleks, Samsungile kohaselt on värvid rahulikud, kuid vastava riistvara abita värvide fototöötluse jaoks sobivasse vahekorda kruttimise võib ära unustada. 3000 krooni eest oleks seda ka liiga palju tahetud.
Teine, milles kuvari ülisoodus hind kajastub, on liideste hulk, õigemini nende nappus. Ainuke liides on analoog-VGA, mis tähendab pildi teravuse käsitsi seadistamist. Ärge unustage pärast kuvari ühendamist Auto-nuppu vajutada! Õnneks teeb automaathäälestus väga head tööd. Kui puutetundlikud menüünupud, mille märgistuse nägemiseks on vaja toas tuli põlema panna, välja arvata, on selle raha eest kuvarit küll ja küll.
Nii soodsalt saab nii palju piksleid harva. Korralik kõrge eraldusvõimega kuvar igapäevaseks kasutamiseks.
Ilmunud digi nr.47, märts 2009