Nikon D5000

Vanad tegijad algajate jahil

Välimuselt on Canon meeldivam, Nikon oma nuppude ja korpusest eemaleulatuva ekraaniga on kuidagi «kärnas».

Käes istuvad mõlemad kaamerad mugavalt vaid siis, kui su kämmal on väiksemat sorti. Canon pakub pisut «kummisemat » haaret, ent Canoni kere on nii väike, et erinevalt Nikonist ei toeta väike sõrm enam aparaati, mistõttu kaamera hoidmine ühe käega on pisut ebakindel. Samas on Canon ligi sada grammi kergem, nii et jõudu ongi vähem vaja.

Ekraanidel suur vahe

Nikon on astunud enda jaoks ebahariliku sammu ja paigaldanud D5000-le pööratava ekraani. Keerukas asendis muudab see live-view’d kasutades kadreerimise muidugi mugavamaks, samas on ekraani hing paigutatud alumisse serva (mitte küljele, nagu konkurentidel) kus see sõltuvalt kasutatavast statiivipeast võib ekraani liigutamist segama hakata.

Canoni ekraan küll ei liigu, aga on Nikonist suurem ja 230 000 piksli asemel on sel neid 920 000. Kel olnud võimalus kaht säärast ekraani kõrvuti vaadata, teab, et vahe on mäekõrgune. Lisaks on Canoni ekraanil peegeldusvastane kattekiht.

Näiteks Canon on varustatud näotuvastusfunktsiooniga, nii uskumatu, kui see ka pole

Nikoni programmikettalt leiab lisaks levinud situatsioonidele (portree, maastik, sport jmt) ka valiku Scene, mida kasutades peaks pöidlaketta abil 13 eelseadistatud režiimi hulgast igaks elujuhtumiks sobiva leidma – muu hulgas on siin näiteks valikud «loomaportree», «sügisvärvid» ja «toit». Selline võimalusterohkus peaks igale kompaktkaameralt ületulnule meelepärane olema ning kaameravahetuse kergemaks tegema.

Mõlemad kaamerad ongi suunatud üsna algajale pildistajale, sestap tasub uurida muidki hüvesid, mida need uustulnukale pakuvad. Näiteks on Canon varustatud näotuvastusfunktsiooniga, mis peaks teravustamise lihtsamaks muutma. Kuvatavate menüüvalikute hulk sõltub valitud pildistamisrežiimist – näidatakse ainult neid, mida selles režiimis muuta saab. (Kogenuma kasutaja jaoks muudab see asja hoopis keerulisemaks, kuna ta ei või kunagi kindel olla, kas otsitud võimalust pole lihtsalt selles režiimis või kaameramudelis üldiselt.)

Nikon võlub juba poes

Nikon võidab algaja huvilise südame juba poes, sest iga kaameraostja saab minna tasuta algkoolitusele. Kui õppetunnid selja taga, aitab kaamera õpitut korrata, nt näitab animeeritud menüü seda, kuidas ava nuppu keerates muutub. Seda, et väiksem number tähendab suuremat ava, on ju alguses kole keeruline meeles pidada. Lisaks leiab menüüdest interaktiivseid näidiseid eri seadete mõju kohta. Canonil leidub sellist infot samuti, ent see on tekstiline ja vähem atraktiivne. Pealegi on Nikonil peaaegu terve manuaal kaameras kaasas – piisab vaid suvalises kohas hätta jäädes küsimärgiga nuppu vajutada ja selgitused ilmuvad ekraanile. Menüüd muudavad värvi vastavalt sellele, kas kasutusel on käsitsi seadistamine või mõni eelseadistatud pildistamisrežiim. Kui peres on kaameral mitu erineva tasemega kasutajat, on see väga mugav. Siin jääb Nikon kindlalt peale.

Võimalused vastakuti

Kõik see teeb Nikonist suurepärase valiku algajale ning õpihimulisele piltnikule, pakkudes peegelkaamerate esmapilgul keerulises maailmas võimalikult mitmekülgset juhendamist ja abi. Ent kõigest 3000 lisakrooni eest saab Nikoni redeli järgmisel pulgal asuva D90, millel on sama vinge ekraan kui konkurendil. Canoni puhul on hinnavahe ägeduselt järgmise mudeliga aga juba 5000 krooni (ja 500D on D5000-st juba niigi tuhande krooni jagu kallim), võimaluste ja kvaliteedi vahe pole aga sugugi nii suur.

Sarnaste seadetega pilti tehes kipub Canon üle-, Nikon aga alavalgustama

Kuna kõike üksipulgi võrrelda ei jõua, olgu mõned põnevamad võimalused niisama üles loetud. Canonil näiteks on teravussügavuse eelvaade ning võimalus salvestada RAW-faile ka eelseadistatud pildistamisrežiimidega, samuti saab juba kaameras vähendada odavate objektiividega tekkivat vinjetti. Mugav on ka untsu läinud piltide kustutamine selective erasing’u abil. Nikon seevastu lööb lauale võimaluse ühendada kaameraga GPSvastuvõtja, rikkalikud pilditöötlusvõimalused, intervallsalvestuse ning üksikutest piltidest filmijupi kokkuliitimise.

Kes võidab?

Sarnaste seadetega pilti tehes kipub Canon üle-, Nikon aga alavalgustama. Pilte kõrvutades on kord Vestmann all ja Piibeleht peal, kord jälle vastupidi. Kokkuvõttes jätavad Canoni kaadrid siiski sümpaatsema mulje, värvid on ilusamad ning kirkamad (kuigi inetu lillakas halo kontrastsetes piirkondades on Canonil tugevam). Suurendades annab Canonile kindlasti eelise ka 15,1 megapikslit Nikoni 12,3 vastu. Müragagi tuleb Canon oluliselt paremini toime kui Nikon, vahe on märgata isegi pilte suurendamata. Kui ISO 3200 on Canoni puhul täiesti kasutatav, siis Nikon vannub alla juba 1600 juures.

Mõlemad uued kaamerad suudavad salvestada ka videot. Ilma ju tänapäeval kaamerat maha ei müüks

Mõlemal kaameral on võimalik dünaamilist ulatust laiendada, tugeva kontrasti ja keerukate valgusolude korral soovitame seda kindlasti kasutada, tulemus saab tublisti parem. Mõlemad uued kaamerad suudavad salvestada ka videot – algajale ju tänapäeval kaamerat muidu maha ei müü, olgu videorežiimi kasutusvõimalused päriselus kui tahes piiratud. [digil] pole selle vastu midagi, sest nende piiratud võimaluste raames saab fotokaga filmida täitsa edukalt. Canoniga siiski pisut edukamalt, sest see võimaldab Full HD (1920 x 1080) resolutsiooni, samas kui Nikon piirdub tavalise HDga (1280 x 720).

Ka ühe klipi maksimaalne pikkus on Canoni kasuks 30 min versus Nikoni 5 min. Mikrofonisisendit pole paraku kummalgi, kaamerasisese mikrofoni heli on aga kohutav. Kumbki kaamera pole täiuslik, ent kui valida tuleb nende kahe vahel, eelistaksime meie Canoni 500D-d.

Keerulise, kuigi õpetliku menüüga kaamera, mille asemel tasuks isegi algajal kaaluda hoopis Nikoni D90

Ilmunud digi nr.50, juuni 2009